sales@inpowervac.com    +8613958606260
Cont

Kas teil on küsimusi?

+8613958606260

Aug 09, 2024

Magnetroniga pihustatav sihtmaterjal: kaasaegse tehnoloogia võtmematerjal

Magnetroni pihustustehnoloogiaon oluline tehnika, mida kasutatakse laialdaselt materjali pinna modifitseerimiseks ja õhukese kile sadestamiseks. Selle tehnoloogia põhikomponendina määravad magnetroni pihustusobjektide kvaliteet ja jõudlus otseselt ettevalmistatud õhukeste kilede kvaliteedi ja omadused. See artikkel annab põhjaliku ja põhjaliku sissejuhatuse magnetroni pihustamise sihtmärkide kohta.
Nõuded magnetroni pihustusobjektidele on kõrgemad kui traditsioonilises materjalitööstuses, hõlmates üldiselt suurust, tasasust, puhtust, lisandite sisaldust, tihedust, N/O/C/S suhet, tera suurust ja defektide kontrolli. Kõrged või erinõuded: pinna karedus, takistuse väärtus, tera suuruse ühtlus, koostise ja struktuuri ühtlus, võõrainete (oksiidide) sisaldus ja suurus, magnetiline läbilaskvus, ülikõrge tihedus ja ülipeened terad jne.
Magnetroni pihustussihtmärk viitab materjalile, mida magnetroni pihustusprotsessi käigus pritsivad suure energiaga osakesed aatomite või molekulidega ja sadestatakse seejärel õhukese kile moodustamiseks substraadile. Tavaliselt koosneb see spetsiifilise keemilise koostise ja kristallstruktuuriga ainetest, nagu metallid, sulamid, ühendid jne.

Magnetroni pihustamise põhimõte
Elektrivälja E toimel põrkuvad elektronid substraadi poole lennates argooni aatomitega, ioniseerides ja tekitades Ar positiivseid ioone ja uusi elektrone; Uued elektronid lendavad substraadi poole ja Ar-ioonid kiirendavad elektrivälja toimel katoodi sihtmärgi suunas, pommitades sihtpinda suure energiaga, põhjustades sihtmaterjali pritsimist.
Pihustatud osakestes sadestuvad substraadile neutraalsed sihtaatomid või -molekulid, moodustades õhukese kile, ja tekkinud sekundaarsed elektronid allutatakse elektri- ja magnetväljadele, mille tulemuseks on E (elektriväli) × B (magnetväli) suunatriiv. lühendatult E × B triiv, mille liikumistrajektoor läheneb tsükloidile. Kui tegemist on ümmarguse magnetväljaga, liiguvad elektronid sihtpinnal ümmarguse liikumisega ligikaudselt tsükloidsel kujul. Nende liikumistee pole mitte ainult pikk, vaid piirdub ka sihtpinna lähedal asuva plasmapiirkonnaga ja selles piirkonnas ioniseeritakse sihtmaterjali pommitamiseks suur kogus Ar-i, saavutades seeläbi kõrge sadestumise kiiruse.
Kokkupõrgete arvu suurenedes ammendub sekundaarsete elektronide energia, liikudes järk-järgult sihtpinnast eemale ja ladestades lõpuks substraadile elektrivälja E toimel. Elektroni madala energia tõttu kaob ülekantav energia aluspinnale on väga väike, mille tulemuseks on substraadi madalama temperatuuri tõus.
Magnetroni pihustamine on kokkupõrkeprotsess langevate osakeste ja sihtmärgi vahel. Langev osake läbib sihtmärgis keerulise hajutamisprotsessi, põrkab kokku sihtaatomiga ja kannab sihtaatomile teatud hoogu. See sihtmärk-aatom põrkab seejärel kokku teiste sihtaatomitega, moodustades kaskaadiprotsessi. Selles kaskaadiprotsessis saavad teatud pinna lähedal asuvad sihtaatomid piisava hoo väljapoole liikumiseks ja pihustatakse sihtmärgist välja.
Magnetroni pommitamine jaguneb üldiselt kahte tüüpi: alalisvoolu pihustamine ja raadiosageduslik pommitamine. Nende hulgas on alalisvooluga pihustusseadmetel lihtne põhimõte ja kiire kiirus metallide pihustamisel. Raadiosagedusliku pihustamise rakendusala on laiem. Lisaks juhtivate materjalide pihustamisele saab pihustada ka mittejuhtivaid materjale. Samal ajal kasutatakse reaktiivset pihustust ka liitmaterjalide, nagu oksiidid, nitriidid ja karbiidid, valmistamiseks. Kui raadiosageduse sagedust suurendatakse, muutub see mikrolaineplasma pommituseks, mida tavaliselt tuntakse elektrontsüklotronresonantsi (ECR) mikrolaineplasma pihustusena.

Magnetroniga pihustatavate sihtmaterjalide klassifikatsioon
Metallist pritsivate kattekihi sihtmärk, sulamist pritsimissiht, keraamiline pritsimissiht, boriidi keraamiline pritsimissiht keraamiline pihustussihtmärk, telluriidkeraamiline pihustussihtmärk, muud keraamilised sihtmärgid, kroomiga legeeritud ränioksiidiga keraamiline sihtmärk (Cr SiO), indiumfosfiidsihtmärk (InP), pliiarseniidsihtmärk (PbAs), indiumarseniidi sihtmärk (InAs).
Metallist sihtmaterjalidel on hea juhtivus ja soojusjuhtivus ning neid saab kasutada kõrge puhtusastmega ja ühtlaste metallist õhukeste kilede valmistamiseks, mida kasutatakse laialdaselt sellistes valdkondades nagu elektroonika ja pooljuhid. Näiteks integraallülituste valmistamisel kasutatakse vasest sihtmärke juhtivate liinide ettevalmistamiseks, parandades ahelate jõudlust ja integreerimist.

Legeeritud sihtmaterjalid ühendavad mitme metalli omadused ja võivad kohandada koostise suhet vastavalt erinevatele vajadustele, et saada spetsiifiliste omadustega õhukesi kilesid. Näiteks kasutatakse resistiivsete õhukeste kilede valmistamiseks tavaliselt nikkel-kroomisulamist sihtmaterjale, mis vastavad elektrooniliste komponentide täpsetele takistusväärtuste nõuetele.
Keraamilistel sihtmaterjalidel on nende suurepärase isolatsiooni, kulumiskindluse ja optiliste omaduste tõttu olulised rakendused optilistes katetes, kaitsekatetes ja muudes valdkondades. Näiteks saab titaanoksiidi keraamilisi sihtmärke kasutada peegeldusvastase ja isepuhastuva funktsiooniga õhukeste kilede valmistamiseks.
1. Metallist sihtmaterjalid: sealhulgas puhtast metallist sihtmaterjalid (nagu vask, alumiinium, nikkel jne) ja legeeritud sihtmaterjalid (nt roostevaba teras, alumiiniumisulam jne).
2. Liitsihtmaterjalid: näiteks oksiidsihtmaterjalid (nagu ränidioksiid, alumiiniumoksiid jne), nitriidsihtmaterjalid (nt räninitriid, alumiiniumnitriid jne), karbiidsihtmaterjalid (nagu ränikarbiid, volframkarbiid jne) jne.
3. Pooljuhtide sihtmaterjalid: näiteks räni sihtmaterjalid, germaaniumi sihtmaterjalid jne.
Klassifitseeritud sihtmaterjali struktuuri järgi:
1. Lame sihtmaterjal: sellel on lihtne tasapinnaline struktuur ja seda kasutatakse tavaliselt tavalistes magnetroni pihustusseadmetes.
2. Pöörlev sihtmaterjal: see võib saavutada pideva pöörlemise, parandada sihtmaterjali kasutusmäära ja ladestunud kile ühtlust.

Magnetroni pihustussihtmärkide jõudlusnõuded:
1. Puhtus: kõrge puhtusega sihtmaterjalid võivad tagada ladestunud õhukeste kilede puhtuse ja toimivuse. Üldjuhul peab sihtmaterjali puhtus olema üle 99,9%.
2. Tihedus: suure tihedusega sihtmaterjalid võivad pihustamise ajal vähendada osakeste saastumist ning parandada õhukeste kilede kvaliteeti ja ühtlust.
3. Keemilise koostise ühtlus: sihtmaterjali keemiline koostis peaks olema ühtlaselt jaotunud, et tagada ladestunud kile stabiilsus.
4. Kristallstruktuur: sobiv kristallstruktuur aitab parandada sihtmaterjali pihustustõhusust ja õhukese kile jõudlust.
5. Suuruse ja kuju täpsus: sihtmaterjali suurus ja kuju peaksid vastama seadme nõuetele, et tagada hea paigaldus- ja pihustusefekt.
6. Soojusstabiilsus: pihustusprotsessi ajal on sihtmaterjal allutatud kõrgetele temperatuuridele ja kõrge energiasisaldusega osakestele, seega peab sellel olema hea termiline stabiilsus.
7. Korrosioonikindlus: sihtmaterjalil peaks olema teatav korrosioonikindlus, et pikendada selle kasutusiga.
Sadestamise kiirus või kile moodustumise kiirus on oluline parameeter magnetroni pihustusmasinate efektiivsuse mõõtmisel.
Settimiskiirust mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas töögaasi tüüp, töögaasi rõhk, pihustusobjekti temperatuur ja magnetvälja tugevus. Kuid täna räägime kolmest olulisest tegurist, mis mõjutavad magnetroni pihustatavate sihtkatete sadestumise kiirust: pihustuspinge, vool ja võimsus.
Pihustuspinge (V)
Pommitamispinge mõju kile moodustumise kiirusele järgib mustrit: mida kõrgem on pinge, seda kiirem on pihustuskiirus ning see efekt on õrn ja järk-järguline pihustussadestamiseks vajalikus energiavahemikus. Pommitamiskoefitsienti mõjutavatest teguritest on pärast sihtmaterjali pihustamist ja gaasi pihustamist oluline tühjenduspinge. Üldiselt võib öelda, et mida kõrgem on tühjenduspinge, seda suurem on pommitustegur, mis tähendab, et langevatel ioonidel on suurem energia. Seetõttu on tahkete sihtmaterjalide aatomid kergemini pihustatud ja sadestuvad aluspinnale, moodustades õhukese kile.
pihustusvool (I)
Magnetroni sihtmärgi pihustusvool on otseselt proportsionaalne pommitava sihtmaterjali pinnal oleva ioonvooluga ja on seetõttu oluline pihustuskiirust mõjutav tegur. Magnetroni pommitamisel on universaalne reegel, et sadestuskiirus on kõige kiirem optimaalse rõhu juures (olenevalt erinevatest pihustusobjektidest ja pommitamisprojektidest). Seetõttu on otstarbekas kaaluda gaasirõhu optimaalset väärtust pihustussaagise seisukohast, ilma et see mõjutaks kile kvaliteeti ja vastaks kliendi nõudmistele. Pommitamisvoolu muutmiseks on kaks meetodit: tööpinge või gaasi töörõhu muutmine.
Pihustusvõimsus (P)
Pommitamisvõimsuse mõju sadestuskiirusele on sarnane pommitamispingele. Üldiselt võib magnetroni sihtmärkide pihustusvõimsuse suurendamine parandada kile moodustumise kiirust. See ei ole aga universaalne reegel. Madala pommitamispinge (näiteks umbes 200 volti) ja magnetroni sihtmärkide pommitamisvoolu korral ei saa ioone pihustada ega ladestuda, kuigi keskmine pommitamisvõimsus ei ole madal. Eelduseks on, et magnetroni sihtmaterjalile rakendatav pommitamispinge oleks piisavalt kõrge tagamaks, et katoodi ja anoodi vahelises elektriväljas olevate töögaasiioonide energia on piisavalt suurem kui sihtmaterjali "pommitamisenergia lävi".
Kvaliteetsed magnetroni pihustusobjektid nõuavad kõrget puhtust, suurt tihedust, ühtlast mikrostruktuuri ja head termilist stabiilsust. Ettevalmistusprotsessi ajal on ülioluline rangelt kontrollida tooraine puhtust, töötlemismeetodeid ja kvaliteedikontrolli. Täiustatud tootmistehnoloogiad nagupulbermetallurgiajavaakumis sulaminevõib tõhusalt parandada sihtmaterjalide jõudlust.

Küsi pakkumist